Kiropraktika Stuudio: Tartu mnt. 18-20, IX korrus, Tallinn

  • Eesti
  • English


  +372 5694 8112 info@kiropraktikastuudio.ee

Kes on kiropraktik?
Kiropraktik on spetsiaalse koolituse saanud arst, kes oskab ennetada, avastada, vähendada, stabiliseerida ja ära hoida närvisüsteemi funktsionaalseid häireid.

Mida kiropraktika ravib?
Kiropraktika eesmärgiks ei ole ravida teatud organit, vaid korrigeerida selja- ja peaaju omavahelist kommunikatsiooni. Eesmärgiks on taastada tasakaal organismis. Tänu sellele võivad kaduda sümptomid nagu näiteks pea- ja seljavalud, pidevalt ‘väikehaiguste’ all kannatamine, seedehäired, kusepidamatus jne. Tihtipeale saadakse abi vaevustele, mida ei osatud otseselt kiropraktikaga algselt seostada.

Kas kiropraktika on alternatiivmeditsiin?
Kindlasti mitte. Kiropraktika on ravimeetod, mis peaks olema inimese esmane valik. Tihtipeale aga jõuavad kiropraktiku juurde inimesed viimases hädas. Nad on tulemusteta käinud läbi mitmeid uuringuid ja külastanud erinevaid spetsialiste. Lõpptulemusena on patsient söönud erinevaid valediagnoosi põhjal välja kirjutatud või asjakohase toimeta rohte ja teinud ravivõimlemist, saamata otsest abi oma probleemile.

Kas kiropraktika on ohutu?
Kõrgekvaliteedilise ning ohutu ravi tagab vaid diplomeeritud, akrediteeritud haridusega kiropraktik.

Kas kiropraktiline ravi võib mu selgroo muuta liigselt liikuvaks?
Ei. Ainult need selgroolülid, kus on düsfunktsioon, saavad korrigeeritud. See aitab nõrgenenud lihastel ja sidemetel stabiliseeruda ja paraneda ning taastada selgroolülide normipärase liikuvuse.

Mis tekitab selgroo korrigeerimisel häält?
Mõned korrigeerimismeetodid teevad häält, kui gaasid ja vedelikud liigendites liiguvad. See on sarnane šampusepudeli korgi avamisele. See hääl on huvitav, kuid ta ei mõjuta korrigeerimise kvaliteeti ega väärtust.

Kas kõik patsiendid alluvad kiropraktilisele ravile ühtmoodi?
Ei. Iga patsiendi närvisüsteem ja selgroog on just neile omane ja unikaalne. Iga patsiendi ravi sõltub nende tervislikust seisundist, vanusest, läbi elatud traumadest ja eesmärgist.

Kas ma võin ise ennast korrigeerida?
Ei. Mõned inimesed suudavad ise oma ‘luid ragistada‘, aga see viitab liigese ebastabiilsusele ja ei ole korrigeerimine. Halvimal juhul võib see nõrkadele lihastele ja sidemetele viga teha. Korrigeerimine on väga spetsiifiline ja täpne tegevus. Seda võivad praktiseerida ainult kiropraktika arstid.

Mitu korda pean ma kiropraktiku juures käima?
Ravi kordade arv sõltub patsiendi tervisest ja tema eesmärkidest. Paljud patsiendid tunnevad end palju paremini juba pärast paari külastust. Selleks, et saavutada stabiilsus, on vaja ravi korrata mitmeid kordi ning algsele raviplaanile järgnevalt vähemalt paar korda aastas kontrollis käia. Kiropraktika on tervisliku elustiili osa, mitte pelgalt arsti juures käimine.

Kas ma võin saada kiropraktilist abi peale seljaoperatsiooni?
Jah. Seljaoperatsioon on kehale väga stressirohke ning mõjutab kogu närvisüsteemi talitust. Pärast operatsiooni on kiropraktilne ravi vägagi vajalik. See võimaldab taastada teiste lülide normaalse funktsiooni.

Kas osteoporoosipatsiendid võivad saada kasu kiropraktilisest ravist?
Kindlasti. Igale patsiendile tuleb aga läheneda unikaalse ja individualiseeritud raviplaaniga. Selgroo korrigeerimiseks on mitmeid erinevaid meetodeid – meetod, mille kiropraktik valib, on parim Teie vanuse ja tervisliku seisundiga.

Kui kiiresti minu enesetunne paraneb?
Mõned inimesed tunnevad end paremini praktiliselt koheselt. Teised puhul võib raviprotsess võtta mitmeid nädalaid või kuid. Paranemisprotsessi mõjutavad arvukad tegurid. Kui kaua on Teid see probleem vaevanud? Kas käite kiropraktiku juures piisavalt tihedalt? Kas Te puhkate korralikult, teete trenni ja sööte korralikult? Enamik patsiente suudab järgida kiropraktiku poolt ette kirjutatut. Kiropraktika on mõistlik ravi mõistlikule inimesele.

Kas mulle kirjutatakse välja ravimeid?
Ei. Kiropraktikud ei kirjuta välja ravimeid.

Sümptomid, mida kiropraktiline ravi tihti leevendab:
– peavalu
– 
seljavalu
– 
skolioos
– 
käte-jalgade “suremine”
– raskused hingamisel
– närvilisus
– 
tasakaaluhäired jms.